Alaril on veel nädal aga Aafrikas olla jäänud ning nii ma siis küsisin ta käest, et kuhu ta minna tahaks ja mida teha. RANDA. Oli vastus. Selge. Otsustasime sõita Kagu-Tansaaniasse, mis on üks vähem külastatumaid Tansaania osasid. Miks, seda ma ei oska öelda. Arvan, et ka teie mitte, kui olete allpool olevad pildid ära vaadanud. Kõige ägedamate rannaäärsete ööbimisvõimalustega tundus olevat koht nimega Kilwa Masoko ning kõige ägedam ööbimiskoht sealt Kilwa Dreams (http://www.kilwadreams.com/). Niimoodi me siis siia sattusimegi.
Kilwa Masoko ise on VÄIKE koht. Täpselt nii väike, et siin on olemas väike kliinik ja politseijaoskond ning paar bussiliini sõidab ka siit lõuna ja põhja poole. Bussijaamas oli ka üsna hea kohalike toitudega söögikoht ning piisavalt taksovalikut. Sõime riisi, ube ja liha (ning maksime selle eest ühe euro) ning vaatasime inimesi. Kui tansaanlased on muidu olemiselt rahulikumad kui keenlased, siis rannikurahvas on veel eriti uimane rahulik. Mulle väga meeldib. Keegi ei tee meist välja ega kohtle meid teistmoodi kui kohalikke. Kui ma bussist maha tulin ja MITTE KEEGI isegi mitte ei vaadanud meie poole, tahtsin neid kõiki suurest rõõmust kohe kallistada.
Võtsime tuk-tuki ja palusime end Kilwa Dreamsi viia. Teekond siia oli ootamatult pikk ning sõitsime mööda tühermaad, kuid kui lõpuks palmid ja ookean paistma hakkas, siis võisime kergendatult hingata - meid viiakse ikka õigesse kohta, mitte kuhugi võsa vahele.
Kilwa dreams'i ümber on veel kaks ööbimiskohta ehitatud ning turvalisuse mõttes on see väga hea. Kui kohale jõudsime, siis tuli köögist välja veidi äraoleva olekuga taanlasest omanik, kes ise meile telkimiskohta pakkus ning parimalt kohalt suure laua eest ära tõstis. Telki püstitama asudes saime hea üllatuse osaliseks - vastupidiselt kõigile kartustele oli telk väga korralik ja hea kvaliteediga, kahekihiline, kõik jupid olid kotis olemas ning isegi paranduskomplekt lisatud. Telki oli väga lihtne püstitada ning väiksele ookeanituulele pidas ta väga hästi vastu, lisaks kaitses mitmekihiline telk selle tuule eest hästi ka meid. Öösel piisaski vaid telgist ja matist (elukogemus on näidanud, et matt on telkimisel oluline, sest muidu võib maapinnast tuleva külma tõttu öösel ikka väga külm olla), tekk või isegi lina oli täiesti ebavajalik. Telk telgiks, veel ägedam kui meie telk oli vaade meie uue kodu ukselt. Hommikul võibki lihtsalt telgis pikutada ja ookeani vaadata :)
Kuna viimastel päevadel olime me üliinimlikult liiga vähe maganud, siis kus olekski parem koht välja magada, kui India Ookeani kohina saatel telgis. Niimoodi me alates kella neljast päeval väikese öise pildistamispausiga kuni üheksani hommikul magasimegi.
|
Improviseeritud kolmjalg ehk statiiv fotokale ööpiltide tegemiseks |
|
Üks meie paljudest naabritest |
|
Uurimas, et kuhu me sattunud oleme... |
Hommikul kartsin veidi, et äkki peame linna sööma minema. Võtsin siis kõik oma suahiili keele oskuse kasutusele ja uurisin, et kas ööbimiskohal hommikuks midagi süüa on pakkuda. Oli. Toit valmis väga kiiresti ning Alari korrutas hommikusöögilauas päris mõnel korral, et elu on ikka ilus.
Pärast hommikusööki jäädvustasime me oma uut ajutist kodu.
|
Hilisõhtune leid :) Nad olid VÄGA suured
|
Õhtul tõi koha omanik meile lihtsalt niisama "väikse snäki"... Okei, krevetti proovisin esimest korda elus ja oli hea, kuid kust pidin mina teadma, et see vasakpoolne asi kaheksajalg on...nägi välja nagu praesibul ja maitses nagu liha. Kui Alari ütles mulle, et ma just kaheksajalga sõin...siis pidin toolilt alla kukkuma. |
|
|
...ja varahommikune külaline telgi ukse ees |
|
Kui te sellises majakeses ööbida ei taha, siis ärge Tansaaniasse tulge :) |
|
Siit need blogipostitused tulevad... :) |
0 Comments:
Postita kommentaar