Ruandasse minekust olin ma unistanud aastaid. Ei teagi täpselt miks, aga riik tundus huvitav ja põnev. Seda ta ka oli - Kigali ja Ruanda üldiselt erines selgelt teistedt Ida-Aafrika riikidest. Seda nii igapäevaelu korralduse poolest kui ka inimeste mentaliteedi poolest. Me tundsime end Ruandas väga hästi, koduselt ja üldse mitte mzungudena. Loodus oli imeline ja inimesed ülivastutulelikud.
Kigali |
Ruandas olid kilekotid seadusega keelatud - keskkonna säästmiseks. |
Genotsiidi memoriaali mälestustahvel |
Tüüpiline rohelus |
Genotsiidi teema oli endiselt õhus, kuid pigem vaadati tulevikku. |
0 Comments:
Postita kommentaar