Põhimõtteliselt ma arvan, et päeva uudiseks võib vabalt olla, et ma elan ühes toas koos keenlasest pastori ning ühe teise tegelasega, kes on 4 aastat usuteadust õppinud. Iga päev tutvun lähemalt siinsete inimestega, kellel igaühel on rääkida lugu, enda lugu.
Eile tegin õhtusööki koos mehega, kes sündis Argentinas, elas Austraalias ning tarbis palju narkootikume, tubakat, alkoholi jne...Kuni hakkas usklikuks, mis tema puhul väljendub pigem "normaalseks" hakkamises. Ning nüüdseks on ta üle 3 aasta Keenias elanud ning veab seda projekti siin. Teine isikus, kellega ma koos aeda rohisin, on pärit USAst ning on Keenias 3. korda, ta on mustanahaline, seega aetakse teda pidevalt kohalikega segi, mis on naljakas. Tema otsustas peale keskkooli, et ta lihtsalt ei lähe ülikooli, kuna nagu ta väitis, USAs tema tutvusringkonnas lähevad inimesed ülikooli, et hakata tulevikus kõrget palka teenima ning talle see mentaliteet ei meeldinud. Seega vanemate jaoks oli ta nagu kadunud laps ning kui ta ütles, et läheb Keeniasse vabatahtlikuks, siis nende jaoks vist oligi kõik selle lapsega. Kolmas isiksus on neist isegi kõige huvitavam, ta on UK-st ning viimased paar aastat pole juba raha kasutanud (v.a lennukipiletite jaoks ja söök mõnes kohas). Ta reisis 2,5 aastat USAs põhimõtteliselt ilma rahata, osaledes erinevates projektides, mis pakuvad vastutasuks vabatahtliku töö eest sööki ja elamist, hääletas jne. Enne ja peale seda on ta sama teinud Keenias. Tal oli lugusid... Ma jätkan huvitavate inimeste leidmist. Peaks selle pastoriga ka veidi juttu ajama.
Igapäevaselt külastame hommikuti umbes 4 tundi erinevaid koole ning testime lapsi, kes peaks olema mõned raamatud inglise keeles läbi lugenud ning õhtupoole on 2 tundi tööd aias. See on iseenesest hea kombinatsioon, saab töötada nii pea kui kätega. Seejärel on veel "seltskonnatunnike", kus valime ühise tegevuse, viimased olid maffia ja filmivaatamine.
Lihtne elu. Ei tea, kas aastat peaks siin vastu, vast tüütaks ära liigne lihtsus ja turvalisus (põhimõtteliselt ei pea ma iseseisvalt mitte kuhugi minema - tuuakse viiakse ja süüa ka tehakse...), aga kuu aja vastu pole mul midagi.
Eile tegin õhtusööki koos mehega, kes sündis Argentinas, elas Austraalias ning tarbis palju narkootikume, tubakat, alkoholi jne...Kuni hakkas usklikuks, mis tema puhul väljendub pigem "normaalseks" hakkamises. Ning nüüdseks on ta üle 3 aasta Keenias elanud ning veab seda projekti siin. Teine isikus, kellega ma koos aeda rohisin, on pärit USAst ning on Keenias 3. korda, ta on mustanahaline, seega aetakse teda pidevalt kohalikega segi, mis on naljakas. Tema otsustas peale keskkooli, et ta lihtsalt ei lähe ülikooli, kuna nagu ta väitis, USAs tema tutvusringkonnas lähevad inimesed ülikooli, et hakata tulevikus kõrget palka teenima ning talle see mentaliteet ei meeldinud. Seega vanemate jaoks oli ta nagu kadunud laps ning kui ta ütles, et läheb Keeniasse vabatahtlikuks, siis nende jaoks vist oligi kõik selle lapsega. Kolmas isiksus on neist isegi kõige huvitavam, ta on UK-st ning viimased paar aastat pole juba raha kasutanud (v.a lennukipiletite jaoks ja söök mõnes kohas). Ta reisis 2,5 aastat USAs põhimõtteliselt ilma rahata, osaledes erinevates projektides, mis pakuvad vastutasuks vabatahtliku töö eest sööki ja elamist, hääletas jne. Enne ja peale seda on ta sama teinud Keenias. Tal oli lugusid... Ma jätkan huvitavate inimeste leidmist. Peaks selle pastoriga ka veidi juttu ajama.
Igapäevaselt külastame hommikuti umbes 4 tundi erinevaid koole ning testime lapsi, kes peaks olema mõned raamatud inglise keeles läbi lugenud ning õhtupoole on 2 tundi tööd aias. See on iseenesest hea kombinatsioon, saab töötada nii pea kui kätega. Seejärel on veel "seltskonnatunnike", kus valime ühise tegevuse, viimased olid maffia ja filmivaatamine.
Lihtne elu. Ei tea, kas aastat peaks siin vastu, vast tüütaks ära liigne lihtsus ja turvalisus (põhimõtteliselt ei pea ma iseseisvalt mitte kuhugi minema - tuuakse viiakse ja süüa ka tehakse...), aga kuu aja vastu pole mul midagi.
0 Comments:
Postita kommentaar